Meresõitjasokid topeltväljaandes

by

Meresõitjasokid topeltväljaandes

Napilt enne ammumöödunud  jõule tuli ämm välja ideega, et äiale oleks tore kingitus kodukootud sokid. Minu kootud, sest mina nagu natuke oskan.

Muster nõudis veidi otsimist, sest vaevalt et sellised triibulised ja lõbusad sokid, mis kiiruga ja rõõmuga valmis saaksid, minu nõudliku maitsega äiapapa jalas kuigi suurt kandmist oleksid näinud. Tuli vaadata midagi klassikaliselt vaoshoitut. Täistabamusena leidsin Tiina Kuu (TiiQ) Meresõitjate sokid (Merenkulkija, Ulla 3/2011).

Sellel sokimustril on oma lugu: kootud on nad 2011. aastal Soome mereväelastele. Paljuski olen olnud heategevuskäsitöö suhtes skeptiline. Tihti tunduvad sellised projektid mõeldud justkui käsitööarmastajate enese rõõmuks, mitte niivõrd abivajajate jaoks. Sõduritele kudumise komme, milles ka eesti naiskodukaitsjad koos teiste sooja südamega vabatahtlikega kaasa on löönud, on aga igati sümpaatne. On just see silm-silmuselt kingitusse kootud headus ja soojus see, mis sõdurile rõõmu võiks tuua. Tühja kõhtu ta ju reeglina ei kannata, koduigatus ja hingekurbus tikub aga ikka kallale. Ehk on hea inimese käe all valminud rõivatükk võimeline sõdurpoisi hinge veidi salvima. Rääkimata muidugi militaarsetes oludes külmetavatest varvastest, mis samuti sokke vajavad.

Kuuldavasti külmetavad ka minu äia varbad. Ja kuna aega kudumiseks oli imevähe, läks lahti arutu kiirustamine. Sellisel tormlemisel oli kahetine lõpp. Miinuspoolele jäi tõsiasi, et loogikavastaselt just kiirustamise tulemusena ei saanud sokid õigeks ajaks valmis. Kompenseerivaks plussiks jäi, et lisaks äiale sai paari uusi sokke ka minu oma mees.

Nimelt on rumal kuduja see, kes ei märka mõelda, et küljemustriga sokid tuleb kududa kummagi jala jaoks peeglisse. Rumal on see, kes avastab peale teise soki kanna keeramist, et ta on suutnud rekordajaga valmis vihtuda kaks parema jala sokki, aga vasakusse pole ikka midagi panna.  See rumal kuduja olen mina, kes kudus igavusega võideldes juurde ka kaks vasaku jala sokki ja sai kingituse üle anda jõululaupäeva asemel hoopis kolmekuningapäeval. Õppetund jääb meenutuseks mulle endale.

merenkulkija sokid

Merenkulkija by Tiina Kuu

Ravelry Merenkulkija galeriid vaadates tundub, et need sokid on nii mõnelegi korduvalt varrastele tikkunud. Ilmselgelt on olnud see kudujate teadlik valik. Tegu on tõepoolest ilusa ja samas  lihtsalt ja kiirelt kootava mustriga. Sokid ise saavad mehised, mis palmikutega sokkide puhul on tõeline leid! Sääremustri palmikud on meremeeste sokkidele kohaselt mõeldud meenutama ahtrilaineid. Minu sokkide värv sai ka sobivalt meresinine.

Lõngaks oli Novita 7 Veljestä (värv 160, teksasinine), varrasteks 3,5 mm.

Tänu topeltpaarile sain võimaluse teha teised sokid veidi pikemad, kuna mustri järgi kududes said need meeste soki kohta üsna pisikesed (nii number 40/41 vahest) . Huvitav, kui väikesed jalad neil Soome meremeestel siis on?