Võõrad suled

by

Võõrad suled

Hakkasin mõtlema, et miks kõik käe alt tulnud asjad ei taha siia blogisse jõuda.  Sest ausõna, ma ikka pidevalt tegelen millegiga ja midagi saab aeg-ajalt valmis ka. Aga iga asja kohta ei olegi ju palju öelda. Erinevalt kuduhoolikutest ei koo ma vist kudumise enese pärast. Muidugi ei koo ma hambad ristis ainult tulemuse nimel, aga ajendiks on kindlasti resultaat, mitte protsess. Tegutsema paneb soov omada teatud kindlat asja. Mõnikord on vajadused praktilised, näiteks koon ma pidevalt mingeid sokke, lastele, endale, mehele, väikestele ja suurtele sugulastele. Ma tõesti ei hakka neid kõiki pildistama ja blogisse riputama, ka Ravelrysse mitte. Küll aga võiks ehk kirjutada teemal, miks mulle meeldib kiireid sokke kududa snoobide poolt põlatud isetriibutavatest lõngadest. Või sellest, kuidas ma ikka veel ei ole avastanud head lahendust augukestele kannakiilu alguses. Või ühest-teisest tehnilisest viperusest ja avastusest.

Ka ei hakka ma ilmselt pikemalt kirjutama praegu käsilolevatest kudumitest:

Pooleli kudumistööd

Pooleli kudumistööd

Must kudumine : Ysolda Teague rätt Damson, Malabrigo Sock lõngast Eggplant toonis.

Valge kudumine : Lion Brand Yarn sall Harbor Scarf, Fishermen’s Wool lõngast naturaalses toonis.

Esiteks, mis siin salata, on need ju võõrad suled, millega ennast ehtida kavatsen. Nii et erilist uhkustamispõhjust nagu ei ole. Teiste inimeste disain minu teostuses. Mul on üldse komme mustreid eriti mitte muuta. Sel lihtsal põhjusel, et harilikult ei hakka ma kuduma midagi sellist, mis mulle ei meeldi. Ravelry on täis näiteid, kuidas modifikatsioonid originaaldisainist alla jäävad. Kahtlemata tuleb piisavalt ette ka vastupidist. Aga muutmist muutmise enese pärast mulle vaja ei ole. Elu pakub eneseteostust niigi.

Küll võiks kirjutada sellest, miks teen just neid asju. Miks ei koo ma lihtsa Damsoni asemel keerulist pitsi õhkõhukesest lõngast. Tõsi, ilmselt kukuks see mul üsna kehvasti välja, jääks puudu kogemusest, oskusest  ja kannatlikkusest. Päris põhjus on siiski see, et minust lihtsalt ei oleks sellise haldjaliku pitsräti kandjat. Damson seevastu on tõeliselt “minu”, ma lihtsalt tahan seda, see sobib minu stiili ja olemasolevate riietega. Ka lootsin, et jääb üle piisavalt lõnga ka Veyla‘de jaoks, aga kahjuks ei vea vist välja.

Lion Brand’i Habor salli koon ma Patty Lyons’i Craftsy palmikukursuse Explorations in Cables osana. Siin ei ole samuti mõtet peatuda pikemalt sallil, millel ju iseenesest väga viga ei ole, kuid juttu vääriks kindlalt Craftsy ise. Teemaks sobiks muuhulgas ka see, miks ma Tiina Meeri kudumiskooli pooleli jätsin ja sellele iga kell mitmel põhjusel Craftsyt eelistan.

Sellest kõigest tahan ma kirjutada, sest nende mõtete edasiandmine tundub olulisem, kui valminud asjade ülesriputamine. Tundub, et kirjutamise seisukohalt on mulle protsess jällegi tähtsam resultaadist.

Nüüd pean vist lõpetama piinlikust tundes, et kõik tänased pildid vaid poolikutest töödest on. Sest lisaks kudumisele ma ka heegeldan ja õmblen mõnikord, aga ka siin ei ole ühegi valmis asjaga kelkida.

Pooleli heegeldustöö

Pooleli heegeldustöö

Pooleli õmblustöö

Pooleli õmblustöö